Kogemuslugu: Regressiooniteraapias sain kontakti oma salaaiaga

Holistilise regressiooniteraapia ajal käisin oma salakohas, kuhu varem sattunud polnud. Nüüd, nädal aega hiljem, olen seal käinud mitmeid kordi. Siis, kui tunnen, et on kerge ja hea olla, aga ka näiteks hambaarsti juures valu käest põgenedes. Töötab. Ja kuidas veel!
Olen tegelikult holistilist regressiooniteraapiat varemgi kogenud, kuid esimest korda toimus seanss ehk rännak alateadvusesse 200 000 kristalliga maagilises Kristallikoja kambris. Tänu võrdlusmomendile oskan öelda, et kristallide äärmiselt rahustav ja julgustav mõju oli tuntav küll. Kui ikka nii suures koguses on toetavat energiat, siis annab see ühel või teisel moel tunda.
Mis asi see holistiline regressiooniteraapia on?
Mina oskan seda seletada kui enda alateadvusesse rändama minekut. Terapeut Katrin Kalvi juures käivad inimesed väga erinevate probleemide, valukohtade ja allasurutud emotsioonidega. “Ma olen märganud, et paljud kliendid on seotud tantsimisega,” ütleb ta. Võib-olla on see seotud Katrini enda tantsutaustaga, aga võib-olla mitte, kes teab.
Ehk siis vahel tulevadki naised regressiooniteraapiasse, et leida põhjusi probleemidele seoses oma kehaga. Vahel on aga lihtsalt elus miskit puudu. Mõni tahab aga endale kaaslast leida. Mitte, et Katrini juurest seda leiaks, kuid enda sisemusse vaatamine annab sageli selgeid vastuseid, mida tuleks muuta-parandada, et soovitud kaaslasele energeetiliselt ruumi teha.
Miks regressiooniteraapia töötab?
Lihtne vastus – see tegeleb alateadvuses ja toob muutusi rakutasandil. Mõistusega on lihtne end analüüsida ning mingeid küsimusi-vastuseid välja mõelda, aga alateadvuses kas selles, eelmises või lausa üle-eelmises elus rännates ei tea me kunagi, kuhu välja jõuame. Võlu on aga selles, et alati tulevad üles väga kõnekad, tähendusrikkad ja sügavad nüansid teatud temaatikaga seoses. Neid mõistusetasandil analüüsides ning tavaellu tuues võimegi saavutada soovitud tulemused.
Kuidas seanss välja näeb?
Esialgu, nagu sageli kombeks, toimub vestlus terapeudiga. Räägitakse kliendi elust, perekonnast, tegemistest, murekohtadest ja asjadest, mis probleeme valmistavad. Püütakse leida seoseid ja mustreid ning siis saabub minu kogemustele tuginedes seansi kõige keerulisem osa – küsimuse püstitamine.
Nimelt esitatakse igal seansil üks suhteliselt konkreetne küsimus, palve või eesmärk, millele siis alateadvuses minnakse vastust või lahendust otsima. Ei tea, miks, kuid miskipärast on see konkreetse küsimuse küsimine mulle isiklikult kõige väljakutsuvam koht olnud. Katrin muigab ja rahustab, et nii on paljude klientidega. Seetõttu on ta ise aktiivselt kaasa mõtlemas ja aitamas, et küsimus kenasti sõnastatud saaks.
Kui see väljakutse ületatud, on aeg liikuda väekasse ja maagilisse kristallkambrisse. Heidan pikali, Katrin istub mu kõrvale. Kerge meditatsiooniga viib ta mu fookuse mõistusest kehasse, südamesse ja hakkab juhtima mind aina sügavamale alateadvusesse.
Tema küsib küsimusi, juhendab ja suunab, mina olen ainult Kohal, südames ja lülitan mõistuse välja. Tunnistan, et eks alguses oli ikka natuke raskusi selle tavapäraselt aktiivse mõtte-hääle rahustamisega, kuid sain hakkama. Mida aeg edasi, seda sügavamale ma oma alateadvusesse läksin ning seda tugevamalt tuli julgus lasta end kanda ja vaadata põnevusega, kuhu satun.
Ja sattusin lahedatesse kohtadesse. Seal olid erinevad uksed, majad, aiad, minu enda salakohad ja peidupaigad. Sain sealsest vaatepildist oma sisemuse kohta kõnekaid peegeldusi, millele mõelda ja mida analüüsida. Oma salaaias tegin mitmeid muudatusi ja kuna sel korral tegelesin teadlikult külluse ning rõõmu loomisega, siis kujundasin oma muidu suhteliselt tagasihoidlikuna tundunud salaaia väga mõnusaks, kauniks ja lopsakaks kohaks. Ikkagi minu Külluse loomise aed!
Kui töö oli nn tehtud, siis juhtis Katrin mind õrnalt ja turvaliselt tagasi siinsesse reaalsusesse. Seansile järgnes taaskord vestlus terapeudiga, mille käigus saime mõlemad jagada oma tundmusi ja kogemusi ning analüüsida üheskoos, mida üks või teine nägemus võis tähendada.
Kristallikoja holistilise regressiooniteraapia seansilt lahkusin mõnusalt enesekindla ja rahuloleva tundega. Oli asju, mille üle mõtiskleda ja mida endas võib-olla teadlikult muuta. Hea tunne oli, et sain kontakti oma salakambri ja –aiaga, kuhu vajadusel või soovi korral alati “põgeneda” saan. Olen seda tänaseks kasutanud näiteks rõõmu ja armastuse suurendamiseks või siis hirmuga toime tulemiseks.
Kokkuvõtlikult julgen väita, et iga seanss on alati erinev ning kahtlemata on tegemist võimsa ja väeka meetodiga, mille kaudu jõuda oma alateadvusesse ja saada jõudu soovitud muudatuste ellu viimiseks.
Katrini kontaktid leiad siit.