Ülitundlikkus on meil kõigil olemas, see on üks meie põhiolemuse osasid. Tundlikkus oleneb kontaktist oma tundekehaga.
Kes pole oma tundekehaga kontaktis ega tegele oma hingeteemadega, see pole ka tundlik ja on n.ö. tuim, hangunud, külmunud, jääs. Võibolla pole sellise inimese hing valinud käesolevas kehastuses üldse tundekeha avada, ta on valinud teistsuguse hingekogemuse, tegeleda muude teemadega. See on inimese enda hinge vaba valik. Tundlikkus kasvab koos eneseteadlikkusega. Samas on inimesi, kes on tundlikud, aga pole eneseteadlikud ega kontaktis oma hinge ja sisemise sügavama olemusega. Nende inimeste tundekeha on osaliselt aktiivne, aga neil on hirmud ja hirm takistab minemast enda sisse. Inimestel, kellel on tundlikkus olemas, aga kes oma hinge asjadega ei tegele, on tundlikkus pigem negatiivse polaarsusega. Hirmud tõmbavad kogu aeg hirme juurde ja inimene tunneb seetõttu, et elu teeb haiget. Kui tundekeha on aktiivne, ent töötab negatiivses polaarsuses, on see märk sellest, et inimene peab selles elus õppima teadlikult oma energiasüsteemi enda kasuks tööle panema.
Kõigepealt tuleb n.ö. plats puhtaks teha ja alles siis saad hakata uut lisama, oma eluenergiat enese heaks tööle panema. Kui pimedust enne ära ei valgusta, siis võid eluenergia impulsi küll anda, aga aktiveeruvad ka kõik negatiivsed programmid, viirused ja bakterid, energia hakkab küll tööle, aga ei tea kelle heaks. Aktiveerid küll oma elujõu, aga teadmatult võid jõudu anda ennast kahjustavatele jõududele. Esmalt puhasta end ära. See omakorda võimendab kohe ülitundlikkust. Ülitundlikkuse arendamiseks ongi esimene asi emotsionaalkeha puhastamine ja aktiveerimine. Emotsionaal- ehk tundekeha puhastamist tuleb alustada oma mõtete teadvustamisest. Olla kohal, hetkes ja hakata teadlikult jälgima oma mõtteid ja seda, mida sa oma mõtetega oma ellu tegelikult lood. Teades ja arvestades, et iga su mõte loob, jälgi, mida sa oma ellu lood. Lood sa võimalusi või takistusi? See on pikaajaline, igapäevane harjutamine ja praktika, mis praktiseerides muutub ajapikku harjumuseks.
Alustada võib sellest, et suled silmad ja suunad pilgu üles, oma kolmanda silma suunas või ka avatud silmadega, tõsta lihtsalt pilk üles, üliteadvuse suunas. Sealt leiad sa rahu ja katkestad mõttevoo. Edasi saad rahulikus olekus vaadelda, mis sinus tegelikult toimub. Kui sa endas hetkekski rahu ja tühjust ei loo, siis sa ei saa endas toimuvat ka näha ega jälgida, sest lakkamatu mõttevoog segab. Kui suudad endas luua iga päev kasvõi 1 minuti rahu, tühjust ja mõtetevaba ruumi, siis see on see oluline koht, kust saad hakata oma elu muutma. Rahu ja tühjuse seisundi leidmine ja loomine endas on üliolulise tähtsusega. Kui oled leidnud rahu ja tühjuse ning mõttevaba seisundi endas, siis vaata enda sisse, mida sa seal näed. Võimalik, et näed pimedust, kui surmahirm on suur, siis on kõik must. Sel juhul on see pimedus kõik vaja ära valgustada enne kui edasi minna. Pimeduse nägemine võib tekitada soovi selle eest, oma hirmu eest, põgeneda. Sel aga pole mõtet, kuigi seda palju tehakse. Inimesed on enda jaoks välja mõelnud palju erinevaid põgenemisteid, -mustreid ja tegevusi, aga enese eest pole võimalik põgeneda. Parem lõpeta põgenemine ja vaata, milline su hirm välja näeb, saa temaga tuttavaks ja lase ta vabaks. Nii saabki su sisemine pimedus järkjärgult valgustatud ja su elujõud hakkab toitma sind mitte su hirme. Evelyni juurde aja saad broneerida siit.
Comments